Veeseenestik
Bellis Kullman

Veeseenestik

Varem käsitleti kõiki  primitiivseid vetikaid meenutavaid  seeni ühtse klassina Phycomycetes. Paljusid neist võis leida veest või niisketest kohtadest. Osa tollasest klassist ei kuulu enam üldse seeneriiki. Äsja ilmunud raamatus Stephenson, S.L. 2010.  „The Kingdom Fungi“ Timber Press, Oregon, antakse ülevaade vees elavatest seentest ja ka uue süsteemi järgi enam mitte seeneriiki kuuluvatest taksonitest (otsi 

siitlk 26-44).


Veeseenestik hõlmab seeni järgmistest taksonitest (uue süsteemi järgi):


Hõimkond Chytridiomycota - Viburseened - 

Lühiiseloomustus

minuLOENG.

Viburseened on äärmiselt väikesed, nähtavad ainult mikroskoobi all - mikroseened.




Cladochytrium is a chytrid, in which the cytoplasm develops into a system of fine branching rhizoids which are used to pick up food. This image shows the distinctive two part expansions of the rhizoidal system (Chytridiomycota).


Chytrid Fungi Online. A PEET project website. Siit leiate palju huvitavat. 

Näiteks selle Power Point ettekande  tudengitele:

Rabern Simmons, PEET trainee University of Maine Mycological Society of America Annual Meeting July 29, 2009.  Thallus Development in the Chytridiomycota


Ka määraja.


Hõimkonna Blastocladiomycota esindajad kuulusid ka  varem viburseente hulka. Enamik neist on saprotroofid, kes elavad vees, mullas, mudas või mitmesuguste orgaaniliste vee keskkonnas olevate jäänuste peal. Üksikud neist on taimede, loomade või seente patogeenid. 

 


Tuntuimad esindajad on  Allomyces – muda või mulla saprotroofid:

 


Alamhõimkond: Kickxellomycotina 

(see on alamhõimkond mis ei kuulu ühtegi hõimkonda)

Selts: Harpellales. Varem tunti selle taksoni liike nimetuse all   ‘Trichomycetes’ , termin, mida enam ei kasutata kui fülogeneetilist taksonit (on polüfüleetiline) vaid kirjeldab  ökoloogilist gruppi vees elavaid seeni.

Näitena Harpella meridianalis:


 
Allpool  joonised õpikust Bresinsky, A., Körner, C., Kadereit, J.W., Neuhaus, G.  ja Sonnewald, U. 2008. "Strasburger Lehrbuch der Botanik“ 36.  Bild-DVD, 2009.


Abb. 10-25 Chytridiomycota, Chytridiomycetes. Rhizophydium halophilum, Zoosporocyste mit Entleerungspapillen und mit austretenden opisthokonten Zoosporen, auf einem Pollenkorn von Pinus mit Haustorien im Inneren. Polychytrium aggregatum, kleines, mehrkerniges Schlauchmycel mit verschieden entwickelten Sporocysten und zwei opisthokonten Zoosporen (A, B 400x). C−JPolyphagus euglenae (etwa 450x); C Zoospore; D Thallus, Rhizoide aussendend; E Kopulation zwischen dem kleineren ((Symbol_01)) und größeren ((Symbol_02)) Individuum; F ((Symbol_01)) Kern in der künftigen Zygote; G Zygote mit noch unverschmolzenem ((Symbol_01)) und ((Symbol_02)) Kern; H, J Entwicklung und Entleerung der Zoosporocyste. K−P Zygochytrium aurantiacum (350x), KPflänzchen mit zwei endständigen, entleerten Zoosporocysten und zwei kopulierenden Gametangien; L Zoosporocyste bei der Entleerung. M−P Zygotenbildung aus kopulierten Gametangien; P reife Hypnozygote (,Zygospore‘). − g Gametangium, s Zoosporocyste, z Zygote, Zygospore, Hypnozygote. (A nach E.R. Uebelmesser; B nach Ajello; C−J nach H. Wagner; K−P nach N. Sorokin.)
Abb. 10-26 Chytridiomycota, Blastocladiomycetes. A−H Blastocladiales. A−D Blastocladiella variabilis. A Sporophyt, B Zoosporocyste in Entleerung, C mit Dauersporocyste (A−C 33x), D Zoospore (450x). E−H Allomyces javanicus (1000x). E((Symbol_02)), F ((Symbol_01)) opisthokont begeißelter Gamet, G in Kopulation, H Planozygote. J−P Monoblepharidales, Monoblepharis (300x). M. macrandra, Sporocyste mit ausschlüpfenden Zoosporen, K−P M. sphaerica. K Ende eines Fadens mit einem Oogonium und dem darunter liegenden Spermatogonium, aus dem ein Spermatozoid ausschlüpft; L ein Spermatozoid ist durch die apikale Öffnung zum Ei vorgedrungen und verschmilzt mit ihm, M Verschmelzung vollzogen, Ndas befruchtete Ei rutscht aus dem Oogonium heraus, O Hypnozygote mit derber stacheliger Wand, P Zygotenkeimung. Q Blastocladiales, Allomyces. Schema des Generationswechsels; orange: Haplophase; schwarz: Diplophase. − G Gametophyt, R! Reduktionsteilung, S Sporophyt. (A−D nach R. Harder und G. Soergel; E−H nach H. Kniep; J−O nach M. Woronin; P nach Laibach.)

Hõimkond Kottseened Ascomycetes

Ohtlikke toksiine produtseerib vees kasvav  mikroseenPenicillium citrinum, kes esineb ka Eestis
Näide ka vees elavast  makroskoopilisest kottseenest pisipahtlikust  Mitrula paludosa.